Pala kooli ajaloost
Pala kooli vanem minevik
Pala koolil on seljataga üsna kirev ajalugu. Ajalooliselt on Pala ümbruskond kuulunud Tartu maakonna Kodavere kihelkonda. Kuulumine Jõgevamaa koosseisu 1962. aastast on uusima ajaloo tulemus.
Esimene teade hariduse andmisest Kodavere kihelkonnas pärineb 1688. aastast, kus Tartu praostkonna praost Broocmani kirjast Forseliusele selgub, et Kodavere koolmeistril õpib koolis 15 poissi ning ta soovib, et talle Tartust raamatuid toodaks. On alust arvata, et enamus õpilasi oli Palalt, kuna siinne piirkond oli tihedasti asustatud ja Pala mõisnik von Stryk oli küllalt edumeelne mees.
Meenutamist väärivad Pala kooli otsesed eelkäijad, koolid, mille ühendamise tulemusena alustas oma tööd 1920. aastal Pala 6-kl. Algkool.
1766. aastal avati Pala külakool. Koolimaja ehitati 1780. aastal. Kooli õpetajatest on teada Uudeküla Tõnu poeg Madis, Pilbri Ell, Kingsepa Jüri, Friedrich Martinson, Kooli Jaan, August Alabert. Kool töötas algul kahe, hiljem nelja klassikomplektiga. Pala küla koolimajas oli kaks suurt tuba. Ühes nendest elas õpetaja, teine kujutas suurt klassituba. Koolide ühendamise ajal oli koolimajal juba teine korrus, kus asus internaat.
1810. aastal avati Moko külakool. Seal töötasid õpetajatena Jakob Ottson, Joosep Mõisa, Hilda Ruubel. Kooli käidi katsumas kaks korda aastas. Kirikuõpetaja küsis usuõpetust, inspektor vene keelt. Raamatud pidid õpilased ise ostma. Kool algas siis, kui kari aeti lauta, ja lõppes, kui kari välja läks.
1822. aastal avati Emilie Markoffi tütarlaste erakool (Mäeotsa kool) Palal. Kool andis saksakeelset õpetust ümberkaudsetele talutütardele, kelle hulgas õppis ka 3-4 poissi, jõukamate talupidajate pojad, kellele taotleti paremat haridust. Õpetati käsitööd, ajalugu, geograafiat ja teisi aineid, keeltest saksa keelt ning kui oli soovijaid, siis ka inglise ja prantsuse keelt. Üks selle kooli õpetajaist, Johanna Grünberg, oli tööõpetuse õpetaja ka praeguses koolimajas.
Pala kooli ühendamise esimestel aastatel ei saanud kool töötada ühes majas. Kui juba 1909. a. oli kõrgema algkooli ehitamise küsimus päevakorral, siis 1924. a. läks kooli ehitus käima. Ehituskrundi leidmine olevat tekitanud probleeme. Ei suudetud leppida jäätmaaga - varem asusid sellel madalal kohal mõisa linaleotustiigid. Krunt, millel asusid vallamaja ja Mäeotsa kool, ei olnud sobilik madala ja märja maapinna tõttu. Otsuse langetas jaoskonnaarst Kruuse: metsaäärne varjuline koht sobis tema arvates lastele suurepäraselt.
Koolimaja vundamendi materjal saadi Pala mõisa vana viinaköögi lammutamisest, metsamaterjal lähedasest metsast. Kogu materjali vedasid kohale valla elanikud küüdi korras. Kool oli arvestatud 200 õpilasele. Viimased tööd tehti alles 1930. aastal.
23. septembril 1928. aastal avati pidulikult koolimaja. Õppetööd alustati uues majas 1. oktoobril.
Arhiivimaterjalide põhjal koostanud Tiia Vadi.
Kooli ajalugu läbi aastate
1688 - hariduselu algus Palal, mil Pala vald kuulus Kodavere kihelkonda
1766 - Pala külakool
1810 - Moko külakool
1815 - ametlik koolikohustuse kehtestamine
1882 - Mäeotsa tütarlaste erakool
1920 - koolide ühendamine ühtseks Pala 6-kl. Algkooliks
1924 - koolimaja ehitus
1928 - valmis praegune koolimaja
1939 - 1941 - töötas Maanoorte täienduskool tütarlastele
1944 - Pala Mittetäielik Keskkool
1951 - Pala 7-aastane Kool
1958 - Kallaste rajooni A. Haava nim. Pala Keskkool
1959 - Tartu rajooni A. Haava nim. Pala 8-kl. Kool
1963 - Jõgeva rajooni A. Haava nim. Pala 8-kl. Kool
1988 - Jõgeva rajooni A. Haava nim. Pala 9-kl. Kool
1991 - Jõgeva maakonna A. Haava nim. Pala Põhikool
1992 - üleminek Pala valla alluvusse
1998 - nurgakivi Pala kooli juurdeehitusele
1999 - valmis Pala Põhikooli juurdeehitus
2003 - president Arnold Rüütel andis Pala koolile üle Eesti kauneima kooli tiitli
2004 - Jõgevamaa Aasta Koolitussõbralikuma Organisatsiooni tiitel
2005 - A. Haava nim Pala Kool
2006 - Jõgeva MV tunnustus laste mänguväljakutele
2006 - valmis juurdeehitus
2007 - valmisid poiste tööõpetuse ja muusikaklass, kohtunikemaja ja siseõu, renoveeriti aula
2007 - valmis õpilaskodu
2007 - "Eesti kaunis kool 2007" EÕL üleriigiline õpilasprojekt
2011 - renoveeriti koolimaja vana osa
Koolijuhid läbi aegade
1770 - Pilbri Ell
1785 - Udeküla Tõnu Madis
1815 - Kingsepa Jüri
1878 - Friedrich Martinson
1901 - Jaan Kool
1920 - Alma Allik
1924 - August Alabert
1930 - Ott Roots
1941 - Daniel Loide
1950 - Mark Fischer
1951 - Aino Lind
1977 - Liidia Vaino
1979 - Laine Raja
1986 - Malle Weinrauch
2017 - Grete-Stina Haaristo
2020 - Mairi Mandel
Pala kooli vanem minevik
Pala koolil on seljataga üsna kirev ajalugu. Ajalooliselt on Pala ümbruskond kuulunud Tartu maakonna Kodavere kihelkonda. Kuulumine Jõgevamaa koosseisu 1962. aastast on uusima ajaloo tulemus.
Esimene teade hariduse andmisest Kodavere kihelkonnas pärineb 1688. aastast, kus Tartu praostkonna praost Broocmani kirjast Forseliusele selgub, et Kodavere koolmeistril õpib koolis 15 poissi ning ta soovib, et talle Tartust raamatuid toodaks. On alust arvata, et enamus õpilasi oli Palalt, kuna siinne piirkond oli tihedasti asustatud ja Pala mõisnik von Stryk oli küllalt edumeelne mees.
Meenutamist väärivad Pala kooli otsesed eelkäijad, koolid, mille ühendamise tulemusena alustas oma tööd 1920. aastal Pala 6-kl. Algkool.
1766. aastal avati Pala külakool. Koolimaja ehitati 1780. aastal. Kooli õpetajatest on teada Uudeküla Tõnu poeg Madis, Pilbri Ell, Kingsepa Jüri, Friedrich Martinson, Kooli Jaan, August Alabert. Kool töötas algul kahe, hiljem nelja klassikomplektiga. Pala küla koolimajas oli kaks suurt tuba. Ühes nendest elas õpetaja, teine kujutas suurt klassituba. Koolide ühendamise ajal oli koolimajal juba teine korrus, kus asus internaat.
1810. aastal avati Moko külakool. Seal töötasid õpetajatena Jakob Ottson, Joosep Mõisa, Hilda Ruubel. Kooli käidi katsumas kaks korda aastas. Kirikuõpetaja küsis usuõpetust, inspektor vene keelt. Raamatud pidid õpilased ise ostma. Kool algas siis, kui kari aeti lauta, ja lõppes, kui kari välja läks.
1822. aastal avati Emilie Markoffi tütarlaste erakool (Mäeotsa kool) Palal. Kool andis saksakeelset õpetust ümberkaudsetele talutütardele, kelle hulgas õppis ka 3-4 poissi, jõukamate talupidajate pojad, kellele taotleti paremat haridust. Õpetati käsitööd, ajalugu, geograafiat ja teisi aineid, keeltest saksa keelt ning kui oli soovijaid, siis ka inglise ja prantsuse keelt. Üks selle kooli õpetajaist, Johanna Grünberg, oli tööõpetuse õpetaja ka praeguses koolimajas.
Pala kooli ühendamise esimestel aastatel ei saanud kool töötada ühes majas. Kui juba 1909. a. oli kõrgema algkooli ehitamise küsimus päevakorral, siis 1924. a. läks kooli ehitus käima. Ehituskrundi leidmine olevat tekitanud probleeme. Ei suudetud leppida jäätmaaga - varem asusid sellel madalal kohal mõisa linaleotustiigid. Krunt, millel asusid vallamaja ja Mäeotsa kool, ei olnud sobilik madala ja märja maapinna tõttu. Otsuse langetas jaoskonnaarst Kruuse: metsaäärne varjuline koht sobis tema arvates lastele suurepäraselt.
Koolimaja vundamendi materjal saadi Pala mõisa vana viinaköögi lammutamisest, metsamaterjal lähedasest metsast. Kogu materjali vedasid kohale valla elanikud küüdi korras. Kool oli arvestatud 200 õpilasele. Viimased tööd tehti alles 1930. aastal.
23. septembril 1928. aastal avati pidulikult koolimaja. Õppetööd alustati uues majas 1. oktoobril.
Arhiivimaterjalide põhjal koostanud Tiia Vadi.
Kooli ajalugu läbi aastate
1688 - hariduselu algus Palal, mil Pala vald kuulus Kodavere kihelkonda
1766 - Pala külakool
1810 - Moko külakool
1815 - ametlik koolikohustuse kehtestamine
1882 - Mäeotsa tütarlaste erakool
1920 - koolide ühendamine ühtseks Pala 6-kl. Algkooliks
1924 - koolimaja ehitus
1928 - valmis praegune koolimaja
1939 - 1941 - töötas Maanoorte täienduskool tütarlastele
1944 - Pala Mittetäielik Keskkool
1951 - Pala 7-aastane Kool
1958 - Kallaste rajooni A. Haava nim. Pala Keskkool
1959 - Tartu rajooni A. Haava nim. Pala 8-kl. Kool
1963 - Jõgeva rajooni A. Haava nim. Pala 8-kl. Kool
1988 - Jõgeva rajooni A. Haava nim. Pala 9-kl. Kool
1991 - Jõgeva maakonna A. Haava nim. Pala Põhikool
1992 - üleminek Pala valla alluvusse
1998 - nurgakivi Pala kooli juurdeehitusele
1999 - valmis Pala Põhikooli juurdeehitus
2003 - president Arnold Rüütel andis Pala koolile üle Eesti kauneima kooli tiitli
2004 - Jõgevamaa Aasta Koolitussõbralikuma Organisatsiooni tiitel
2005 - A. Haava nim Pala Kool
2006 - Jõgeva MV tunnustus laste mänguväljakutele
2006 - valmis juurdeehitus
2007 - valmisid poiste tööõpetuse ja muusikaklass, kohtunikemaja ja siseõu, renoveeriti aula
2007 - valmis õpilaskodu
2007 - "Eesti kaunis kool 2007" EÕL üleriigiline õpilasprojekt
2011 - renoveeriti koolimaja vana osa
Koolijuhid läbi aegade
1770 - Pilbri Ell
1785 - Udeküla Tõnu Madis
1815 - Kingsepa Jüri
1878 - Friedrich Martinson
1901 - Jaan Kool
1920 - Alma Allik
1924 - August Alabert
1930 - Ott Roots
1941 - Daniel Loide
1950 - Mark Fischer
1951 - Aino Lind
1977 - Liidia Vaino
1979 - Laine Raja
1986 - Malle Weinrauch
2017 - Grete-Stina Haaristo
2020 - Mairi Mandel